Liblikad

Kell on 3 öösel, vaatan telefoni, miks mul ühtki snäppi pole?
Tean, et kõik on korras, miks ma ikka häppi pole?
Tahan, et sa näed - mul on hinges vastik olend
Reetureid on igas päevas, miks ma ikka räpis olen?
Tean ju, et kui kirjutan neid ridu
Sõnastada oskan küll, see peidab ajutiselt vigu
Ja luban, et kui sajus või on palav - viin su vilusse
Mu naljad veidi liig, a väidad ikka, et on ilus see
Veel pole suutnud, aru saada, miks me kokku ei puutu
Miks kõik, mis hea on muutub? vahel on liiga suur suu
Vajan vaid truudust ja kipun liialt end avama
Tore a ajaga asendub madala halaga
Ja ma taban
End mõtlemast, et kõik mis töötab, võiks lõppeda
Ütled sa, et oskad küll a miks siis mind ei õpeta?
Iga võttega ma pingutan ja higistan
Ja tunnen et on hilja, tahtsin öelda vaid et tekitad mus liblikaid
Ihkan ainult üle koha peale
Reisinud nii palju
Ja ma tunnen, et see head ei tee
Ei tee
Kõik on hea, ma ei tea
Miks sa lendama pead
Miks me otsime paremat
Kui kõik on hea
Ei tea